See täiesti jube mõttetuse tunne on. Raiskan oma aega siiin. Ja nüüd ootan jälle viimasehetkepakkumist, et ära põgeneda. Morn ja kõle on olla, igalpool on vesi, ainult valged õhtud annavad antuke lootust. Ma tahaks uskuda, et ma suudan ennast veel kunagi armastada, ma pean suutma! Ma tean, et ma pean tast lahti laskma, aga ma ei saa...